RAHVUSVAHELINE MESILASTEPÄEV
Mis teeb mesilased kui tolmeldajad nii tähtsaks?
Kui tolmeldajaid ei oleks, hakkaksid kaduma ka teised eluslooduse liigid, sest iga liik on toiduahelas seotud teisega. Kui pole taimi, ei saa putukad süüa. Kui pole putukaid, ei saa süüa närilised. Kui pole närilisi, ei saa süüa linnud ega väikekiskjad. Kui pole linde, ei saa süüa väikekiskjad.
Tolmeldajad omakorda lähevad sööma sinna, kus kasvab koos eri liike taimi. Mida mitmekesisema taimestikuga on maastik, seda rikkamat toidulauda pakub see putukatele, lindudele ja loomadele. Mida rohkem elab koos omavahel seotud liike, seda tugevam on ökosüsteem juhul, kui levivad haigused või katastroofid. Liigiliselt mitmekesine keskkond taastub paremini, iga liik mängib taastumises oma rolli. Kui üks lüli kaob, nõrgeneb vastupanuvõime terves ökosüsteemis. Kui vaesest monokultuuri põllualast kaovad putukad, kaob peale tolmeldajate ka oluline toiduressurss lindudele ja imetajatele.
Liigiliselt mitmekesise ala näiteks sobivad Eestis siiani säilinud puisniidud. Liikide poolest vaese ala näiteks on põld. Põllule on külvatud üks sort ja kui selle õitseaeg läbi saab, siis on putukate toit otsas. See puudutab ka mesilasi. Eri liiki õitsvad taimed, kust võtta nektarit ja õietolmu, peavad mesilastele kättesaadavad olema kogu suve jooksul. Ka on põld väga haavatav – kui monokultuur hävib, ei suuda ümbritsev ala seda suurt surnud pinda uuesti elule aidata. See ei tähenda, et põlde ei tohiks üldse rajada – tohib, aga need olgu väikesed ja nende ümber jäetud vabalt kasvavate liikide ribad.
.JPG)
Kommentaarid
Postita kommentaar