KÕRVITSATOITUDE RETSEPTIKONKURSS

 

KÕRVITS PEEKONIGA

Koostisosad: 

  • Kõrvits (koos koorega)

  • Oliiviõli

  • Küüslauk (purustatud)

  • Sool ja maitseained (nt paprika, pipar, tüümian)

  • Peekoniviilud

Valmistamine:

  1. Lõika kõrvits viiludeks koos koorega.

  2. Sega oliiviõli küüslaugu, soola ja maitseainetega ning määri segu kõrvitsaviiludele.

  3. Mähi iga viil peekoniribad.

  4. Küpseta ahjus 200 °C juures umbes 25–30 minutit, kuni peekon on kuldpruun ja kõrvits pehme.

Tulemus: Aromaatne, krõbe ja sügiseselt soe amps! 🥓🎃



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

TERVIS JA HEAOLU + ÕUESÕPE

Kujutis
Laste söömisharjumuste kujundamine Laste söömisharjumusi mõjutavaid tegureid on palju ning neid saab soovi ja oskuste korral kujundada. Laste tervis ja heaolu on seda pingutust väärt. Söömist mõjutavad paljud tegurid. Füsioloogiline põhitegur, mis meid sööma paneb, on näljatunne. Samuti võivad sööma sundida isud, mida omakorda võivad mõjutada varasem kogemus või ümbritsev keskkond. Selles, kas toit on meie jaoks isuäratav või vastumeelne, mängivad suurt rolli toidu välimus, lõhn, maitse, tekstuur. Psühholoogilised söömiskäitumist mõjutavad tegurid on näiteks toiduvaliku varieeruvus, meie emotsioonid ja harjumused jne. Suuresti mõjutab söömisharjumusi ka ümbritsev füüsiline ja sotsiaalne keskkond: toidu kättesaadavus, söömise aeg ja koht, info toidu kohta, portsjonite suurused, meedia, sh reklaami mõju, toitu puudutavad seadused, ümbritsevate inimeste eeskuju ja suhted teistega, kultuuritaust, käitumisnormid, väärtused, hoiakud, oskused, teadmised, pere sotsiaalmajanduslik olukord jne. ...
Lisateave

KAMPAANIA "TUNNE TOLMELDAJAT!" JUBA ALGAS

Kujutis
  Rohelise kooli Eesti võrgustiku kampaania “Tunne tolmeldajat!” toob laste ja õpetajate tähelepanu tolmeldajate tähtsusele ja annab vastuseid küsimustele, mis tolmeldajaid ohustab ja kuidas neid hoida. Saame teada, millist rolli mängivad nad meie toidu tootmises ning kuidas luua oma aiast tolmeldajatele meelepärane elupaik. Kampaania “Tunne tolmeldajat” toimub projekti  “Enhancing climate awareness and sustainability education through Eco-Schools network collaboration”  raames ja koostöös FEE Norwayga.  Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fond. Täname Rohelise Kooli koordinaatoreid huvitavate ja põnevate materjaalide eest! 👍👍👍
Lisateave

RAHVUSVAHELINE MESILASTEPÄEV

Kujutis
  Mis teeb mesilased kui tolmeldajad nii tähtsaks?   Kui tolmeldajaid ei oleks, hakkaksid kaduma ka teised eluslooduse liigid, sest iga liik on toiduahelas seotud teisega. Kui pole taimi, ei saa putukad süüa. Kui pole putukaid, ei saa süüa närilised. Kui pole närilisi, ei saa süüa linnud ega väikekiskjad. Kui pole linde, ei saa süüa väikekiskjad. Tolmeldajad omakorda lähevad sööma sinna, kus kasvab koos eri liike taimi. Mida mitmekesisema taimestikuga on maastik, seda rikkamat toidulauda pakub see putukatele, lindudele ja loomadele. Mida rohkem elab koos omavahel seotud liike, seda tugevam on ökosüsteem juhul, kui levivad haigused või katastroofid. Liigiliselt mitmekesine keskkond taastub paremini, iga liik mängib taastumises oma rolli. Kui üks lüli kaob, nõrgeneb vastupanuvõime terves ökosüsteemis. Kui vaesest monokultuuri põllualast kaovad putukad, kaob peale tolmeldajate ka oluline toiduressurss lindudele ja imetajatele. Liigiliselt mitmekesise ala näiteks sobivad Eestis si...
Lisateave