Õues liikumise kampaania „Terve keha, rõõmus meel“




 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

MEIE PÕNGERJASE SUVEAEG JUBA ALGAB

Kujutis
Suvisel ajal  on lapsed kordades rohkem õues kui talvel ja kui nad tuppa jõuavad, siis enda puhtakspesemine (oh need jalad!) pole küll esimene mõte, mille peale nad tulevad. Kuidas seda kõike kergemini läbi viia? Soovitusi jagab  Perekeskus Sina ja Mina  pereterapeut ja Gordoni perekooli koolitaja Kadri Järv-Mändoja. Olgu see siis juuste kammimine, pesemine või puhaste riiete valimine – nende harjumuste kujunemise vastutus on lapsevanemal. Hästi toimib reegel: mida varem alustada ja järjekindlam olla, seda parem on. Küll aga võiks arvestada, et vahel lastele need tegevused kohe üldse ei meeldi. Mida teha, kui neid toiminguid saadab kisa või protest? 1. Muuda pesemistegevused lõbusamaks.  Näiteks võid laulda lapsele hamba- või peapesulaulu, lasta vannitada samal ajal ka mõnda nukku või mängulooma, kasutada peeglit, et laps näeks, kuidas ta hambapastane või seebine on või vaadata, kuidas käte või hammaste küljest pahalased kraanikausist alla uhatakse. 2. Kaas...
Lisateave

Roheline lipp on juba heisatud))

Kujutis
  Narva Lasteaed Põngerjas sai rohelise lipu! 4. juunil tunnustatakse maailma keskkonnapäeva saabumise eel Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad järjepideva keskkonnaharidusliku töö eest ülemaailmselt tuntud märgise „Roheline lipp”. Tartus toimuval sündmusel tervitavad õppeasutusi Kliimaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti, kliimaaktivist ja Riigikogu liige Hanah Lahe ning Tartu linnapea Urmas Klaas. Kliimaministeerium annab lisaks kahele õppeasutusele üle Aasta keskkonnasõbraliku haridusasutuse auhinnad. Sel aastal saavad keskkonnamärgise „Roheline lipp” kokku 74 õppeasutust: 26 üldhariduskooli, 45 lasteaeda, 2 huvikooli ja 1 kutseõppeasutus. Rohelipu kasutusõigus antakse õppeasutusele kaheks aastaks. Kokku on keskkonnamärgis “Roheline lipp” Eestis üle 125 õppeasutusel. Rohelipu saavad õppeasutused on analüüsinud oma keskkonnamõju, lõiminud keskkonnateemad õppekavasse ja leppinud kokku ühised keskkonnapõhimõtted. Rohelise kooli program...
Lisateave

RAHVUSVAHELINE MESILASTEPÄEV

Kujutis
  Mis teeb mesilased kui tolmeldajad nii tähtsaks?   Kui tolmeldajaid ei oleks, hakkaksid kaduma ka teised eluslooduse liigid, sest iga liik on toiduahelas seotud teisega. Kui pole taimi, ei saa putukad süüa. Kui pole putukaid, ei saa süüa närilised. Kui pole närilisi, ei saa süüa linnud ega väikekiskjad. Kui pole linde, ei saa süüa väikekiskjad. Tolmeldajad omakorda lähevad sööma sinna, kus kasvab koos eri liike taimi. Mida mitmekesisema taimestikuga on maastik, seda rikkamat toidulauda pakub see putukatele, lindudele ja loomadele. Mida rohkem elab koos omavahel seotud liike, seda tugevam on ökosüsteem juhul, kui levivad haigused või katastroofid. Liigiliselt mitmekesine keskkond taastub paremini, iga liik mängib taastumises oma rolli. Kui üks lüli kaob, nõrgeneb vastupanuvõime terves ökosüsteemis. Kui vaesest monokultuuri põllualast kaovad putukad, kaob peale tolmeldajate ka oluline toiduressurss lindudele ja imetajatele. Liigiliselt mitmekesise ala näiteks sobivad Eestis si...
Lisateave