Roheline Kool

  KÕRVITS PEEKONIGA Koostisosad:  Kõrvits (koos koorega) Oliiviõli Küüslauk (purustatud) Sool ja maitseained (nt paprika, pipar, tüümian) Peekoniviilud Valmistamine: Lõika kõrvits viiludeks koos koorega. Sega oliiviõli küüslaugu, soola ja maitseainetega ning määri segu kõrvitsaviiludele. Mähi iga viil peekoniribad. Küpseta ahjus 200 °C juures umbes 25–30 minutit, kuni peekon on kuldpruun ja kõrvits pehme. Tulemus:  Aromaatne, krõbe ja sügiseselt soe amps! 

KELLUKESED TEGUTSEVAD---------------))   LIBLIKAS PANEB TÄHELE!!!!! SEENEKE KRAAMIB;;)) MESILASED AITAVAD KAASA))) Maailmakoristuspäevad lasteaias on tõeliselt inspireeriv viis, kuidas juba varases eas õpetada lastele keskkonnahoidu ja kogukonnatööd 🌍🧤. Meie Lasteaed osaleb igal aastal Maailmakoristuspäeval, kus lapsed koos õpetajatega koristavad lasteaia territooriumi ja selle ümbrust, korjates prügi, mis loodusesse ei kuulu. 🌱 Mängulised koristustegevused Prügibingo : Lapsed saavad bingokaardid, kus on pildid erinevatest prügitüüpidest (nt plastpudel, kommipaber, suitsukoni). Kui nad leiavad vastava prügi, saavad nad ruudu maha tõmmata. Värvijaht : Koristamise ajal otsivad lapsed kindlat värvi prügi (nt ainult sinist või rohelist). See arendab tähelepanu ja värvitundmist. Prügi sorteerimise võistlus : Lapsed sorteerivad leitud prügi õigesse konteinerisse – pakendid, biojäätmed, segaolme. Saab teha ka väikese võistluse, kes sorteerib kõige täpsemalt.

Lasteaia külastus NARTi aeda – Rohelise Kooli tegevus))   Kui külastate Narva kunstiresidentuuri (NART), siis tasub kindlasti pilk heita ka nende aiale , mis asub Kreenholmi direktori ajaloolise villa ümbruses. See roheala on osa NARTi loovkeskkonnast, kus toimuvad aeg-ajalt välitegevused, installatsioonid ja kogukonnaüritused . Aed pakub rahulikku atmosfääri, kus saab nautida kunsti, loodust ja arhitektuuri koos.

Suvisel ajal  on lapsed kordades rohkem õues kui talvel ja kui nad tuppa jõuavad, siis enda puhtakspesemine (oh need jalad!) pole küll esimene mõte, mille peale nad tulevad. Kuidas seda kõike kergemini läbi viia? Soovitusi jagab  Perekeskus Sina ja Mina  pereterapeut ja Gordoni perekooli koolitaja Kadri Järv-Mändoja. Olgu see siis juuste kammimine, pesemine või puhaste riiete valimine – nende harjumuste kujunemise vastutus on lapsevanemal. Hästi toimib reegel: mida varem alustada ja järjekindlam olla, seda parem on. Küll aga võiks arvestada, et vahel lastele need tegevused kohe üldse ei meeldi. Mida teha, kui neid toiminguid saadab kisa või protest? 1. Muuda pesemistegevused lõbusamaks.  Näiteks võid laulda lapsele hamba- või peapesulaulu, lasta vannitada samal ajal ka mõnda nukku või mängulooma, kasutada peeglit, et laps näeks, kuidas ta hambapastane või seebine on või vaadata, kuidas käte või hammaste küljest pahalased kraanikausist alla uhatakse. 2. Kaas...

  Narva Lasteaed Põngerjas sai rohelise lipu! 4. juunil tunnustatakse maailma keskkonnapäeva saabumise eel Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad järjepideva keskkonnaharidusliku töö eest ülemaailmselt tuntud märgise „Roheline lipp”. Tartus toimuval sündmusel tervitavad õppeasutusi Kliimaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti, kliimaaktivist ja Riigikogu liige Hanah Lahe ning Tartu linnapea Urmas Klaas. Kliimaministeerium annab lisaks kahele õppeasutusele üle Aasta keskkonnasõbraliku haridusasutuse auhinnad. Sel aastal saavad keskkonnamärgise „Roheline lipp” kokku 74 õppeasutust: 26 üldhariduskooli, 45 lasteaeda, 2 huvikooli ja 1 kutseõppeasutus. Rohelipu kasutusõigus antakse õppeasutusele kaheks aastaks. Kokku on keskkonnamärgis “Roheline lipp” Eestis üle 125 õppeasutusel. Rohelipu saavad õppeasutused on analüüsinud oma keskkonnamõju, lõiminud keskkonnateemad õppekavasse ja leppinud kokku ühised keskkonnapõhimõtted. Rohelise kooli program...

  Mis teeb mesilased kui tolmeldajad nii tähtsaks?   Kui tolmeldajaid ei oleks, hakkaksid kaduma ka teised eluslooduse liigid, sest iga liik on toiduahelas seotud teisega. Kui pole taimi, ei saa putukad süüa. Kui pole putukaid, ei saa süüa närilised. Kui pole närilisi, ei saa süüa linnud ega väikekiskjad. Kui pole linde, ei saa süüa väikekiskjad. Tolmeldajad omakorda lähevad sööma sinna, kus kasvab koos eri liike taimi. Mida mitmekesisema taimestikuga on maastik, seda rikkamat toidulauda pakub see putukatele, lindudele ja loomadele. Mida rohkem elab koos omavahel seotud liike, seda tugevam on ökosüsteem juhul, kui levivad haigused või katastroofid. Liigiliselt mitmekesine keskkond taastub paremini, iga liik mängib taastumises oma rolli. Kui üks lüli kaob, nõrgeneb vastupanuvõime terves ökosüsteemis. Kui vaesest monokultuuri põllualast kaovad putukad, kaob peale tolmeldajate ka oluline toiduressurss lindudele ja imetajatele. Liigiliselt mitmekesise ala näiteks sobivad Eestis si...