Postitused

Roheline lipp on juba heisatud))

Kujutis
  Narva Lasteaed Põngerjas sai rohelise lipu! 4. juunil tunnustatakse maailma keskkonnapäeva saabumise eel Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad järjepideva keskkonnaharidusliku töö eest ülemaailmselt tuntud märgise „Roheline lipp”. Tartus toimuval sündmusel tervitavad õppeasutusi Kliimaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti, kliimaaktivist ja Riigikogu liige Hanah Lahe ning Tartu linnapea Urmas Klaas. Kliimaministeerium annab lisaks kahele õppeasutusele üle Aasta keskkonnasõbraliku haridusasutuse auhinnad. Sel aastal saavad keskkonnamärgise „Roheline lipp” kokku 74 õppeasutust: 26 üldhariduskooli, 45 lasteaeda, 2 huvikooli ja 1 kutseõppeasutus. Rohelipu kasutusõigus antakse õppeasutusele kaheks aastaks. Kokku on keskkonnamärgis “Roheline lipp” Eestis üle 125 õppeasutusel. Rohelipu saavad õppeasutused on analüüsinud oma keskkonnamõju, lõiminud keskkonnateemad õppekavasse ja leppinud kokku ühised keskkonnapõhimõtted. Rohelise kooli program...

RAHVUSVAHELINE MESILASTEPÄEV

Kujutis
  Mis teeb mesilased kui tolmeldajad nii tähtsaks?   Kui tolmeldajaid ei oleks, hakkaksid kaduma ka teised eluslooduse liigid, sest iga liik on toiduahelas seotud teisega. Kui pole taimi, ei saa putukad süüa. Kui pole putukaid, ei saa süüa närilised. Kui pole närilisi, ei saa süüa linnud ega väikekiskjad. Kui pole linde, ei saa süüa väikekiskjad. Tolmeldajad omakorda lähevad sööma sinna, kus kasvab koos eri liike taimi. Mida mitmekesisema taimestikuga on maastik, seda rikkamat toidulauda pakub see putukatele, lindudele ja loomadele. Mida rohkem elab koos omavahel seotud liike, seda tugevam on ökosüsteem juhul, kui levivad haigused või katastroofid. Liigiliselt mitmekesine keskkond taastub paremini, iga liik mängib taastumises oma rolli. Kui üks lüli kaob, nõrgeneb vastupanuvõime terves ökosüsteemis. Kui vaesest monokultuuri põllualast kaovad putukad, kaob peale tolmeldajate ka oluline toiduressurss lindudele ja imetajatele. Liigiliselt mitmekesise ala näiteks sobivad Eestis si...

KAMPAANIA "TUNNE TOLMELDAJAT!" JUBA ALGAS

Kujutis
  Rohelise kooli Eesti võrgustiku kampaania “Tunne tolmeldajat!” toob laste ja õpetajate tähelepanu tolmeldajate tähtsusele ja annab vastuseid küsimustele, mis tolmeldajaid ohustab ja kuidas neid hoida. Saame teada, millist rolli mängivad nad meie toidu tootmises ning kuidas luua oma aiast tolmeldajatele meelepärane elupaik. Kampaania “Tunne tolmeldajat” toimub projekti  “Enhancing climate awareness and sustainability education through Eco-Schools network collaboration”  raames ja koostöös FEE Norwayga.  Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fond. Täname Rohelise Kooli koordinaatoreid huvitavate ja põnevate materjaalide eest! 👍👍👍

Kampaania "TUNNE TOLMELDAJAT" perioodil 5. mai – 6. juuni.

Kujutis
  Kasuta looduslikke tõrjemeetodeid Tolmeldajate sõbralik aed on kindlasti selline, kus kasutatakse kahjurite ja haiguste tõrjeks looduslikke vahendeid ja tõrjemeetodeid. Olgu selleks siis taime- või tuhaleotised, roheline seep, neemiõli või poes müüdavad valmissegatud looduslikud segud. Head allikad: “Kuidas õuemuru abil elurikkust toetada?”  Eestimaa Looduse Fond “Õiterohkus tolmeldajatele”  Põllumajandusuuringute Keskus Teisi põnevaid materjale leiab meie Õueala teema  viidete alt. Tekst ilmus algselt Eesti Rohelise kooli programmi  1/2025 uudiskirjas.

TRANSPORT

Kujutis
🚗🛺🚘🚗🛺🚘  Viis nõuannet, mida lapsevanematel tasub lapsele aeg-ajalt meelde tuletada:  👍Ole tähelepanelik ja mõtle, kus ja kuidas on ohutu teed ületada!  Sõiduteed tuleb ületada selleks ettenähtud kohtades: käigusilla või -tunneli kaudu, ülekäigurajal, ülekäigukohas või ristmikul. 👍Peatu, vaata ja veendu alati enne, kui sõiduteele   astud ! Jalakäijad saavad hetkega peatuda, sõidukid mitte! 50 km/h sõidukiirusel on sõiduki peatumisteekond kuival asfaldil ligi 28 m, märjal 38 m ning lumisel 62 m. 👍Püüa  saavutada autojuhiga silmside  (liikluse tere) !  Reguleerimata ülekäigurajal ehk sebral sõiduteed ületades peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. 👍Tee ületamisel ära tegele kõrvaliste tegevustega!  Ohutuse mõttes tasub ka rohelise fooritule süttides veenduda, ...

VESI

Kujutis
  DETSEMBER JAANUAR VEEBRUAR Aktsioon “Säästame vett” (arvesti tüübi määramine lasteaias)         Mõõdud: 2023-2024 aasta -  24027                 2024-2025 aasta - 24434 Meil oli säästetud umbes 100 kuupmetrit vett!!!!!!!!!! OLEME TUBLID! 5 lihtsat sammu vee säästmiseks ✋☝☝☝ Siit leiate teavet väikeste muudatuste kohta, mis võivad aidata säästa olulisel määral vett, tegemata järeleandmisi mugavuse või isikliku hügieeni osas.  Meie planeet vajab jätkusuutlikke muutusi globaalses mastaabis.  Mis vahet on sellel, kas sorteerite kodus oma prügi, sööte natuke vähem liha ja säästate iga päev paar tilka vett?   Usume, et iga tilk loeb. Iga segisti. Iga dušš. Iga tegevus. Seetõttu keskendume konkreetsetele tegevustele, mida igaüks meist saab teha – alates säästvamate harjumuste omaksvõtmisest kuni veesäästlike tehniliste lahendusteni, mis aitavad veekasutust vähendada. Olgu see siis kas köögis, van...

TERVIS JA HEAOLU + ÕUESÕPE

Kujutis
Laste söömisharjumuste kujundamine Laste söömisharjumusi mõjutavaid tegureid on palju ning neid saab soovi ja oskuste korral kujundada. Laste tervis ja heaolu on seda pingutust väärt. Söömist mõjutavad paljud tegurid. Füsioloogiline põhitegur, mis meid sööma paneb, on näljatunne. Samuti võivad sööma sundida isud, mida omakorda võivad mõjutada varasem kogemus või ümbritsev keskkond. Selles, kas toit on meie jaoks isuäratav või vastumeelne, mängivad suurt rolli toidu välimus, lõhn, maitse, tekstuur. Psühholoogilised söömiskäitumist mõjutavad tegurid on näiteks toiduvaliku varieeruvus, meie emotsioonid ja harjumused jne. Suuresti mõjutab söömisharjumusi ka ümbritsev füüsiline ja sotsiaalne keskkond: toidu kättesaadavus, söömise aeg ja koht, info toidu kohta, portsjonite suurused, meedia, sh reklaami mõju, toitu puudutavad seadused, ümbritsevate inimeste eeskuju ja suhted teistega, kultuuritaust, käitumisnormid, väärtused, hoiakud, oskused, teadmised, pere sotsiaalmajanduslik olukord jne. ...