TERVIS JA HEAOLU + ÕUESÕPE

Laste söömisharjumuste kujundamine

Laste söömisharjumusi mõjutavaid tegureid on palju ning neid saab soovi ja oskuste korral kujundada. Laste tervis ja heaolu on seda pingutust väärt.

Söömist mõjutavad paljud tegurid. Füsioloogiline põhitegur, mis meid sööma paneb, on näljatunne. Samuti võivad sööma sundida isud, mida omakorda võivad mõjutada varasem kogemus või ümbritsev keskkond. Selles, kas toit on meie jaoks isuäratav või vastumeelne, mängivad suurt rolli toidu välimus, lõhn, maitse, tekstuur. Psühholoogilised söömiskäitumist mõjutavad tegurid on näiteks toiduvaliku varieeruvus, meie emotsioonid ja harjumused jne. Suuresti mõjutab söömisharjumusi ka ümbritsev füüsiline ja sotsiaalne keskkond: toidu kättesaadavus, söömise aeg ja koht, info toidu kohta, portsjonite suurused, meedia, sh reklaami mõju, toitu puudutavad seadused, ümbritsevate inimeste eeskuju ja suhted teistega, kultuuritaust, käitumisnormid, väärtused, hoiakud, oskused, teadmised, pere sotsiaalmajanduslik olukord jne.

Pere ja kodu tähtis roll

Enamik neist teguritest hakkab söömiskäitumist mõjutama juba varasest lapsepõlvest ning tuleb –  tihti alateadlikult –  inimesega kaasa kogu eluks. Väiksemaid lapsi mõjutavad enim pere ja kodu. Näiteks võivad vanemad teha lapsele karuteene, pakkudes talle iga kord, kui laps saab haiget või muul põhjusel nutab, lohutuseks või igavuse peletamiseks midagi söödavat, sageli midagi magusat. Pidev (magusa)söömine ei ole halb mitte ainult lapse tervisele, vaid kujundab temas alateadliku harjumuse hakatagi hilisemas elus otsima lohutust toidust. Samuti on väga mugav anda mudilasele näputoidu asemel pihku lutsutatavad smuuti- ja püreetuubid, teadvustamata, et sellel on pikaajaline mõju lapse söömisharjumustele ning tervisele. Närimisel on lõualuu ja hammaskonna arengus oluline roll ning kui seda ei õpita õigel ajal, on paariaastasel lapsel juba keeruline süüa tükilist toitu. Võivad tekkida söömisraskused ja vastumeelsus toidu suhtes, millest omakorda arenevad mõnikord välja söömishäired või muud terviseprobleemid.

Armas lapsevanem, pakume ka sulle vahvaid ideid, mida lastega õues teha:

• Looduslikud maalid: otsige õues erinevaid materjale (nt lehed, oksad, kivid, sammal) ja proovige neid maalida. Miks mitte kasutada neid samu materjale maalil.
• Loomajäljed: minge metsa, uurige erinevaid jälgi ning mõtisklege, millisele loomale need võivad kuuluda. Samal ajal saab rääkida nende loomade iseloomulikest tunnustest.
• Looduslikud helid: leidke koht, mis on linnakärast eemal ja kuulatege loodust. Mis sealt kostub? Mõni lind, loom või puuoksa murdumine? Valikuid õppimiseks on lõputult!
• Loodusmuusika kontsert: korjake erinevaid vahendeid (kivi, kuuseoks, lumi, känd), millega helisid tekitada. See on hea võimalus lasta loovusel lennata ja improviseerida!

Vabadus avastada loodust, toetab lastes soovi ja huvi tegutseda vabas õhus!